3.10 Sümbolid...

3/11/2006 7:13 AM
----- Original Message -----
From: "ülar silver näeme" <ülarsilver.näeme@mail.ee>
To: <üks@torekoht.ee>
Sent: Friday, March 10, 2006 10:26 AM
Subject: Re: [ÜTK]karmen presidendiks

juku, istu. kaks.
pyramiid ju va Egiptimaa symbol.
ai, ai, ai.

----- Original Message -----
From: Lauri Lõo
To: üks@torekoht.ee
Sent: Friday, March 10, 2006 9:26 PM
Subject: Re: [ÜTK]karmen presidendiks


; )
Yeah!

Ja nüüd mõtle korraks kasvõi ainult kesk- ja
kaug-ida, kagu-aasia, põhja- ja lõuna-ameerika,
mesopotaamia, hierarhia, tsikuraatide, maslow,
vabamüürlaste, illuminaatide, numbri 23, ladina
tähestiku tähtede arvu, Microsofti juhatusse kuuluvate
liikmete arvu, nürnbergi protsessi, Star Wars ®:
R2-D2 & C-3PO = 23, mehe ja naise edasi antavate
kromosoomide arvu, yin-yang'i, chakrate, suhte
1 : 43.200, orioni, siriuse, põhjanaba, 30 laiuskraadi
ja 3/60 "vea" peale, jääaja ja ca. 25800 aastaste tsüklite,
planeetide liikumise, resonantsi, heksagrammi, rombi,
pööripäevade, sümboli "A", AmeericA, atlantise, antarktika,
bermuuda, dollarite ja nende esikülje 13 "A", kuupäeva
MDCCLXXVI, numeroloogia, numbri 72 -

•••••••••••••••
••••••10••••••
••••5 ••10••••
••6•• 5 ••10••
5 ••6 ••5•• 10
••••••••••••••••
jne.

heebrea keele, jehoova, shakespeare'i, sampo, ARD,
AOL'i, Apolinarise, Marlboro - Cameli - HB suitsude,
fibonnaci arvu, Φ, Sacred Geometry = SG = StarGate,
Wheel of Karma, Alchemy Wheel, kella ja aja
kui sellise, elektromagneetilise energia, polaarsuse,
duaalsuse, emotsionaalsuse, lõpmatuse ja jõu,
sarvede, okaste, hammaste, paganate, kuldse õuna,
mingist 500'st erinevast maailmajaost pärit - samu sümboleid
täis - muistendite ja loendamatute religioonide peale.
me ikka räägime sellest eks?

H = 2 * A / Pi
D = SQRT( ( A / 2)^2 + ( 2 * A / Pi )^2 )
S = SQRT( 2 * ( A / 2 )^2 + ( 2 * A / Pi )^2 )

ja nüüd Karmen Kassi ja tema isa Tarmo Kõutsi peale...
küll sellest saab pika peale asja.
mina olen tegelikult selle poolt, et mehed oleksid pelgalt
seksobjektid. ausalt, midagi poleks selle vastu.
kas siis aga viina lubataks juua...
Karmen ei keelaks. ega ju!?

3.9

2/22/2006 12:08 PM
ja ma ütlen, et ma KA olen nagu sina,
ja kui mu aeg on sinu oma väärt,
võiksime me seda koos veeta, sest
ma poolegi enam nii kindel, kaas
tahan teisele kaldale või mis see
minu küsimus siis niiväga olema
peakski. ma ütlen maailmale, alasti
nagu ma olen, et ma olen relvitu,
sest otsustasin nii. ja mõned saavad
sellest ka aru. -
loodan ainult et mitte kõik esimese
asjana kilpi tõstes ja nuiaga
vehkides

ma pole veel midagi näinud, mis
tõesti seda hirmu, mida me tunneme
tõeliselt õigustaks, ega kavatse ka
tänasest uuesti ise hirmutajaks hakata
põhjus sai otsa, sest sain tast aru.

alasti, nagu ma olen...

3.8 ...

2/20/2006 5:55 AM
lihtsalt, et ma tegin KA varem nägu,
et saan ikka mõnest asjast aru



ja pärast seda "langesin" tagasi minaks.


mitte miski ei ole nii, nagu paistab...

3.7 Ma teen seda nüüd kõigega...

2/20/2006 5:42 AM

THE CHAIN OF WRONG QUESTIONS!

mis siis, kui eneseleidmine on sellise eesmärgina vale küsimus.
mis siis, kui sa tegelikult ka oledki kogu aeg sina - kõik on korraga olemas?


lihtsalt kellelegi teisele esitatud

Ühe Vale Küsimuse

tõttu - nii, et tema seda siis kellelegi edasi rääkis - keegi kirjutas sellest siis raamatu, see liikus omakorda edasi - ja nüüd on terve põlvkond - ja kes teab juba mitmes - tõestamas, et käärid ei ole söödavad,

mis tõesti ongi valus, mõttetu, totter, VALE asi, põlvkond-põlvkonna järel, nii kiivalt kinni hoidmiseks...



ei ole teed rahuni, rahu ise ongi tee
Gandhi

3.6 Mis selle asja nimi ongi?

2/15/2006 1:46 AM
et see C-tsüklite jada ka ei lõppe...

ta olevat C kujuline.
see meie kulgemine.


et alustame ikka ja jälle otsast
seeasemel et ükskord üks korralik O või spiraal joonistada.
abordist eostamiseni eostamisest abordini.

mõned ütlevadki, et kõik on meie enda kujundada.
need majad ja mets selle taga.
hommikukohv ja selle joojad - nende näodki.
joonistan näiteks parasjagu oma teist kassi

- üldiselt olen veendumusel, et kujutan paremini neid,
keda ma varem näinud pole, või kes mind näinud ei ole.
või siis neid, kellel kontuurid juba ette on tõmmatud.

Sest mulle meeldib just väljaspool jooni varjundeid anda.

Vanemaid ma endale ei joonistanud.
Nad olid juba enne minu tulekut kunstimuuseumis,
(raamatukogus, teatris ja õpilasmalevas) käinud ja seal
teiste teoste ja nende vorpijatega suhelnud -
tegelikult ka!

Emal värvisin paar juukekarva ja voolisin nahal volte.
ta on ise nahakunstnik - nüüd trükib ennast joonistamisõpetajaks.

Isa on nagu mina.
aga natuke vanem.

arvan, et siis, kui tema samas hetkes istus, kus
mina praegu - a'la: mis tunne on olla john lennon?...
oli ta sama nõuetu - kõikide nende pintslite, värvitopside,
laulusõnade, uitmõtete, kallite mälestuste ja kellegi teise sohvaga -

kõiksugu kokkukäkerdatud värvilappide,
segamispulkade - ei-tea-kelle värviste pükste ja
aknaraamile koputava kevadilmaga.

aga tal vist omal moel ka vedas...
tal ei olnud neid valikuid, mis minul näiliselt nagu oleks.



kus ma siis nüüd välja jõudnud olen?
mis minu C'de muster on?



mul puuduvad täna igasugused hirmud.
kõikvõimalikud kahetsused
või vajadus/tahe kellelegi oma
fotogeensemat külge näidata.


sealjuures ma isegi ei tea,
kas see kadus nüüdsama - just hetke eest...
lihtsalt korraks ära -

või lõi mul millegi peale kaitsme välja
ning see osa istub lihtsalt hetkel pimeduses

või pole mul seda kõike kunagi olnudki.

püüdsin varem vägisi midagi hoida, mis minu ei ole?


üldse mõtlen praegu palju sellele, mis mul tegelikult on.

oma zippo üle olen õnnelik - sest ta on praktiline ja oli
kingitus.

mu telefon ajab ka asja ära - sest tahtsin teda kunagi -
just seda! just seda pisikest punast tahtsingi. puhtal
kujul emotsionaalne kraam -

ja selle arvuti siin... paarist armsast inimesest -
ehk nende mälestusest on siin paar pilti lihtsalt...

mõnest paarist 24h minu küljes tolknevast riidehilbust on
ka pigem punakad surujäljed puusadel või lõuna poole päeva
otsaesise ja põsepiirkonnas. seepärast arvan ka, et ainus
halb asi - alasti olemise juures on see, et mul pole taskuid.



eile hommikul
siis kui maailmale sõbrapäev algas.
astusin palja jalu majauksest välja.

läksin üle tee.
jälgisin mööduvaid autosid.
lõdisesin puu all.

tahtsin teada, mis tunne on
palja jalu, selles helesinises frakipluusis
ja rebenenud põlvega teksades - veebruari kuus
hommikul metsa minna ja võibolla enam mitte siit kaudu
tagasi tulla.

ja oligi!
täpselt selline tunne oli,
nagu arvasin, et on.
Pisut külm ja okkaline.
Õhtul olin tagasi.




Kogu aeg on tunne,
et nüüd kohe-kohe tuleb keegi
ja "korjab mind üles" -

sest ta sai aru, et ta on sama asja pärast hetkel siia sattunud
või kunagi mõelnud et võiks... ning lõppude-lõpuks miks ka mitte -
selle tüübiga sinna põõsasse sukelduda.
mis muu oleks hetkel tähtsam,
vajalikum või idiootsem?
või mida muud kuskil üldse oleks?



Ja nii tundubki, et kogu selles pöörises
kõiges selles teatus ja tuntus
veel arusaamatus või ammu-ilma juba ükskordüheks peetavas
polegi midagi ega kedagi muud, kui ainult need "pintslid".


Et kogu selle kupatuse juures on ainuke mõistlik asi,
mida ma teha võiks - kunst.
Creation itself.


tegelikult ka ei tea kedagi kes oma eluköiega minu niiti
kokku siduda oleks suutnud.
(Pahandage, kui peate - see on teie molbert.)


või vaatan ma järjest tühjema pilguga sellesse peeglisse
tõdedes, et hakkan järjest rohkem kapselduma

et järjest rohkem tunnengi, et kui ma nüüd
paari järgmise sekundi jooksul,
kedagi ei näe, kes kasvõi oleks kunagigi püüdnud:


mitte aru saada.
mitte tahta aru saada.
mitte imetleda.
mitte hoolida,
mitte kaasa tunda,
mitte mu patja kohendada või pattusid meenutada
mitte kaitsta.
mitte tabletti pakkuda
mitte pai teha
mitte nutta
mitte oodata
mitte ignoreerida
mitte surkida
mitte valgustada
mitte kuulata
mitte korrigeerida
ära parandada
või toeks olla


vaid lihtsalt
samale ajakulule tunnistajaks olla.



sest ma ei taha praegu joonistada.
ega jonnida.

ei taha ka kellegi lähedust või distantsi
ma ei taha olla kellegi oma ega ka omanikuta jääda




...ega ka uut tseed.





mul on omad tähted
Uu'd, L'id või - või 8aheksad...



sest salaja võin siia ju kirjutada -
et mul kasvõi endal meeles oleks

et tegelikult olen astmes n produktiivsem
kui teen seda kellegi teise hingerõõmuks
nii on alati olnud

aga ma ei taha enam,
et see ainult nii jääb.


sest ma ei ole kindel, kas ma seni üldse
Õigeid Küsimusi esitanud olen.

Kogu see kontseptsioon üksiolemisest
ja murtud südametest

ja vabadusest või millegi kohta seisukoha omamisest
ei ole minu jaoks - see "õigete küsimuste ahel"


kas mul on teine küsimus kui teistel?

kas ma pean siis ikkagi seal eksamilaua taga nägu tegema,
et usun sellesse instantsi? Või ongi eksamile mitteilmumine
võrdne positiivse tulemusega?
me täna rohkem ei küsi.



varsti saab kolmas kümnend täis
ma ei taha enam küsida.
hakkan hoopis vastuseid andma
MINU VASTUSEID, KURAT!


Sest!
kui seal väljas keegi veel niimoodi ringi otsiks
nagu mina seda tegin. Ja ta sama kaugel sama mõttega kuskil
"vaenlase-teooria kohvitassi vaatab" ja nüüd sama mõtleb,

siis vähemalt mina teaksin talle öelda
et ei ole olemas positiivset ega negatiivset
on vaid sinu ja minu interpretatsioon sellest mis valdavas enamuses
tugineb puudulikele faktidele või on emotsioonidega segi.

ning selle kõrval saab täiesti rahulikult olla
- armastatud olla
pidavat aga pisut parem olema kui lihtsalt olemine.


Ja mind?
vaevalt miski muu kuhugi, kunagi - liigutanud ongi...

3.5 Punkte on kerge panna.

Punkte on kerge panna. 11/15/2004 3:00 PM

Neid saab panna lause lõppu.
2. Lause algusesse ja lõppu.
Ka mitu...
Lausete sisse saab ka - you get the point

sellegipoolest võiks neid vähem olla

sest seal kus on punkt
on reeglina märk maas

märgid on aga tinglikud
igale erinevad
liialt üldistavad
lahku süsteemist ja sa mõistad
kõik on suhteline

üks ebakindlus kutsub esile teise
üks ebakindlus toidab ebakindlustajat


ära lase endale punkte panna

punktistajad on täppe täis
nad ei oskagi enam teisiti
või siis on nad lihtsalt loobunud
või unustanud

äkki tuleks neile punktide panemine
omaette punktiks võtta

punkte on väga keeruline panna
punkt

3.4 Sinise põlvkonna inimesed kallistavad rohkem.

Sinise põlvkonna inimesed kallistavad rohkem. 11/11/2004 11:25 AM
See pidavat olema alanud kusagil
1970 lõpus. See sinine põlvkond.
Meie - kallistame rohkem kui need
kes varem kallistamata elasid.

Surm ja maksud.
Nendeta ei saa...



Keegi rääkis.
;L.

3.3 Robert C. Solomon (sünd. 1942)

Robert C. Solomon (sünd. 1942) 11/8/2004 6:36 PM


Sartre ütles ühes intervjuus, et tal pole elus olnud ühtki meeleheite päeva.

Eksistentsialiste lugedes ei teki ahastuse tunnet, pigem on see midagi küllastatuse, ülevoolavuse sarnast...
Nende sõnum oleks nagu: "Su elu on sinu luua". Ma olen lugenud post-moderniste mõningase huvi, isegi austusega.
Kuid neid lugedes tekib mul tunne, et miskit olemuslikku on välja jäetud. Mida enam rääkida indiviidist kui sotsiaalsest konstruktsioonist või jõudude kokkuvoolust või kui millestki killustatust või alamast,
seda enam avaneb see täiesti uus ettekäänete ja vabanduste maailm.

Kui Sartre räägib vastutusest, ei räägi ta millestki abstraktsest.
Ta ei räägi sellest minast või hingest, mille üle teoloogid vaidleksid.
See on miskit väga konkreetset; see on nagu mina ja Sina vestlemas, tegemas otsuseid ja kohtamas tagajärgi.

Tõepoolest - maailmas on 6 miljardit inimest ja neid tuleb juurde.
Sellest hoolimata, su teod muudavad asju. Esiteks nad muudavad asju materiaalses mõttes; nad muudavad teisi inimesi; ja loovad eeskujusid.

Lühidalt, ma arvan, et sõnum siin on see, et me ei peaks kunagi laskma endist lihtsalt üle sõita ja nägema end erinevate jõudude ohvrina.
On alati meie otsustada, kes me oleme.

3.2 1 5 248 19643 .....

1 5 248 19643 ..... 11/8/2004 6:19 PM


kes ütles, et meil pole maailmale midagi öelda?
kes on keegi teine meid hindama?
oleme siin ja teisiti ei saa.
ega tahagi!

ja kui olemegi vales kohas, valel ajal, vigaste faktide või lihtlabaste näpuvigadega...
uus ajastu on alanud.
ääremärkus saab pealkirjaks.
vana ei mängi enam rolli ja uus ei taha valitseda.




Take this!

3.1 - Uitavate hingede otsingumootor

Uitavate hingede otsingumootor 11/8/2004 5:26 PM


Ühtäkki on kõik otsinguil.
OMA ASJA AJAMAS...

Kõigil on oma tõde ja kindel veendumus.
Valgusallikad kindlalt eesmärgile suunatud. Trajektoorid seadistatud, lõhkekehade viitsütikud punase nupu taha paraleelühendatud.

Ja ometi ei ole selles maailmas uut valu, uut õnne, uut armastust, uut elu, uut kannatust, uut süsteemi, uut tarkust ega lauslollust.

Oleme vaid meie, kes me seda kõike vaid viivukese tunnistada saame.
Kärsitus teab radu. Usk lugusid lihtsameelsetest.
OTSUS ON ALATI SUUREM KUI HIRM!


Kas Georg Simon Ohm (1789-1854) teadis, et keegi kunagi tema avastusi religiooni staatusesse tõstab, oma autot tuunib, ja sinna bose kõlareid sätib...?

Ja ometi oli ta juht.
Ta oli materjal.
Oli pöördvõrdeline.

Oli ise...


Kas oli?


_____________________________________________
Takistus üks oom on takistus, mille korral voolutugevusel üks amper (1A) tekib pingelangus üks volt (1V).

Juhi takistus on füüsikaline suurus, mis on võrdeline pingega ning pöördvõrdeline voolutugevusega.
Kuna takistus on materjali omadus, siis on otstarbekas kasutada materjali elektrijuhtivust iseloomustavat suurust eritakistus.

R=p1/S